Programmeerimine...

Kui aus olla, siis alguses olin ma väga hirmunud ja kohkunud, mis meid ees ootama hakkab, sest ma arvasin, et programmeerimine ei ole minu jaoks ning see on väga raske. Tuleb ausalt tunnistada, et polnud ka väga huvitatud ja inspireeritud sellest. Kui me sellega alustasime tundus see väga raske, raske oli aru saada ja kõike õigesti teha. Kõik pidi olema tip-top korras ja korrektselt tehtud. Raske oli kõike tähele panna ja üksi hakkama saada, mul oli alguses vaja abi ja motiveerimist, kuna alati esimese asjana on ju lihtne vinguda ja mitte-viitsida midagi teha, kuid kui juba võtsin end kokku ja süvenesin teemasse, hakkasin rohkem aru saama asjast ja see hakkas mind huvitama rohkem, seal tuli palju nikerdada ja loogiliselt mõelda, see võtab aega, aga kui korralikult ja järk-järgult teha, tuleb ka tulemus...Õpetaja abiga oli lihtsam teha, kui iseseisvalt. Iseseisvalt programmeerimine nõudis rohkem süvenemist ja mõtlemist. Kuid lõpuks sain ma valmis oma töö ja sain rahule jääda. Õpetaja õpetas meile programmeerimist selgelt ja tema abil sain sellest üldse rohkem teada. Lehekülg "Scratch" on minu arvates päris hea algajale programmeerija õppijale hea, seal saab asju teha päris kergelt ja arusaadavalt, mulle iseenesest see lehekülg väga meeldis, sain seal teha asju järk-järgult ja jätta isegi pooleli, et hiljem jätkata. Kuigi mulle programmeerimine väga ei meeldinud ega väga meeldi siiani, siis Scratchis oli päris põnev neid ideid või projekte teha. Programmeerimine oli tore tegevus, kuid see tekitas suurt närvipinget, sest kui midagi oli valesti, siis oli tunne, et maailma lõpp on käes, suurepärane tunne oli siis, kui sain iseseisvalt lõpuks ühe projekti valmis. Ma arvan,.et see oleks realiseeritav 50% ulatuses, kuna mõned asjad olid head, kuid mõned olid sellised mida pigem ei saaks, võib-olla algeliselt oleks tõesti. Mina suurena ei kavatse programmeerimisega tegelema hakkata ja praeguse seisuga ei usu ma, et seda mul ka vaja läheks, kuid kes teab, võib-olla siiski.